Tutvustus

Port Arturi kaubanduskvartalile (Port Artur 1, Port Artur 2 ning Pärnu jõe äärde ehitatava Port Artur 3 vabaaja- ja kaubanduskekus) tervikliku lahenduse leidmiseks viis Eesti Arhitektide Liit, Port Artur Grupi ning Kultuurkapitali toetusel 2006. aastal läbi rahvusvahelise arhitektuurikonkursi parima linnaruumilise lahenduse leidmiseks. Oma valiku konkursil osalenud töödest tegi žürii, mille koosseisu kuulusid Eesti tuntud arhitektid Andres Siim, Kalle Vellevoog, Kalle Komissarov, Toomas Paaver, Jaak Huimerind, Ants Tolli; Pärnu linnavalitsuse esindajatena Pärnu linnaarhitekt Ülar Saar ja abilinnapea Mart Alliku ning Port Arturi esindajad Kaido Kruusoja ja Viljo Vetik. Parimaks tööks valis Arhitektide Liidu žürii üksmeelselt projekti „Flood“, mille autoriteks on Itaalia arhitektuuribüroo Studio Interzona ja Romolonatiassociati arhitektid Francesco De Luca, Paolo Gori, Romolo Nati, Antonio Capasso, Giuliani Macinelli Bonafaccia ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur Helen Sooväli ning ENTECi planeerija Kerttu Kõll.

 

Uue keskuse kontseptsiooni loomisel arvestati ja jälgiti kahte peamist tegurit: geograafiline asukoht ja piirkonna ajalooline areng. Uurides ajaloolisi linnakaarte selgus, et Pärnu jõeäärsel alal asusid algselt kaks kuni kolm väiksemat saart, mida kutsuti Holmideks. Hiljem kasvasid saared kokku jõe kaldaga. 18. sajandi teisel poolel oli planeeritaval alal väike abajas, samas tegutses Pärnu Sõudeklubi. 19. sajandi 20-ndatel muutus ala tööstuspiirkonnaks ja 30- ndatel rajati sinna sadam, mis oli omakorda jätkuks naabruses asuvale raudteejaamale.

 

Pärnu jõe kallas on loodusliku- ja geoloogilise omapära tõttu ehituslikult problemaatiline. Peamiseks probleemiks võib kujuneda veetaseme kõikumine Pärnu jões ja lahes. Veetase võib tõusta suhteliselt kiiresti kuni +2.50 m üle Kroonlinna nulli. Veetaseme kiire tõusuga võib tekkida üleujutuse oht. Planeeritav abajas ja jõe üleujutus võimaldavad projektile anda uue vaatenurga, millega kaasnevalt on võimalik ära kasutada jõe tulvavett, andes alale, mis asub jõe sees, mitmeotstarbelise kasutusvõimaluse aastaringselt. Nii on jõekaldale planeeritud promenaad ja suur linnaväljak, kus saab korraldada vabaõhuüritusi (kontserdid, näitused, etendused jne.) ning talvisel ajal on abajat võimalik kasutada liuväljana.

 

Projekt saab alguse alast, mis jääb uue planeeritava hoone ja jõe vahelisele alale. Taasloodav abajas on avaliku ala üheks osaks, mida saab kasutada nii sadamana kui ka haljastatud avaliku ruumina. Lõuna poolt piiritletakse jõe kallas planeeritava hoonetekompleksiga ning idast uue planeeritava sillaga.